Haiguse arenedes võivad inimesed kogeda uusi kriise. Lisanduvad sümptomid ja  jätkuv ravimite vahetamine võivad viia selleni, et näiteks harrastustest tuleb loobuda. Samasugune kriisiolukord võib tekkida seoses AIDS-i diagnoosimi­sega. Haiguse edenedes võivad loobumistunne ja kurbus muutuda elu valitse­vateks tunneteks. Surmale mõtlemine tekitab enamikus meist hirmu ja ahas­tust. Rääkimine aitab. Haiguse tõdemisega seoses võib osa tunnetest ilmneda kehaliste sümptomitena, valutada võib pea või kõht. Paanikatunne või depres­sioon on samuti paljude nakatunute puhul tõelisuseks. Depressiooni võivad samuti tekitada HIV- ja muude nakkuste raviks kasutatavad ravimid või alko­holi tarvitamine. HI-viiruse mõju kesknärvisüsteemile võib samuti kaasa tuua depressiooni. Ka rasket depressiooni on võimalik ravida. Kõige tavalisemaks raviks on psühhoteraapia ja ravimite kombinatsioon. 

• Mõtle enne kui midagi teed, mitte tegemise ajal. Mõtle, MIKS Sa tahad seda teha. Kui seda juba tead, tead Sa endast väga palju.  (S.Sheldon)